Menüü

Lapsel on kahtlus vaimse tervise probleemile

 

  • Märka muutusi ja räägi lapsega
    Pane tähele, kas laps on pikemat aega kurb või ärrituv, endassetõmbunud, tavapärasest väsinum või kaotanud huvi tegevuste vastu, mis talle varem meeldisid. Räägi temaga rahulikult ja kuula.
  • Võta ühendust kooli või lasteaiaga
    Uuri, kas muutusi lapse meeleolus, käitumises, õppimises või suhtlemises on märgatud ka seal. Vajadusel kaasa tugispetsialistid.
  • Pöördu perearsti poole
    Kui muutused püsivad või mõjutavad lapse igapäevast toimetulekut, pöördu perearsti poole. Perearst hindab olukorda ja vajadusel suunab lapse edasi.
  • Vajadusel kaasa täiendav tugi
    Kui laps või pere vajab laiemat tuge, saab kaasata noorte heaolu spetsialisti või lastekaitsespetsialisti.
  • Jätka koostööd ja jälgi lapse seisundit
    Hoia ühendust lapse ja spetsialistidega ning jälgi, kas tema enesetunne ja igapäevane toimetulek paranevad.

❗ Kui laps räägib, et ei taha elada või soovib surra, on ennast vigastanud või tema elu või tervis on ohus, helista 112 või pöördu EMO-sse.

Depressiooni kahtluse korral ei pea ootama diagnoosi – kui muutused püsivad ja mõjutavad lapse igapäevaelu, tasub abi küsida.