Menüü

Lapsel on ärevuse sümptomid

 

  • Märka ja räägi lapsega
    Kuula rahulikult, mis lapsele muret või hirmu tekitab. Uuri, kui kaua see on kestnud ja kas ärevus mõjutab und, kooliskäimist, suhteid või muid igapäevaseid tegevusi. Pane tähele, kas laps hakkab ärevuse tõttu vältima tegevusi või olukordi, millega ta varem toime tuli.
  • Võta ühendust kooli või lasteaiaga
    Uuri, kas ärevust või muutusi lapse käitumises on märgatud ka seal. Vajadusel kaasa kooli või lasteaia tugispetsialistid.
  • Pöördu perearsti poole
    Kui ärevus püsib, süveneb või hakkab lapse igapäevaelu piirama, pöördu perearsti poole. Perearst hindab olukorda ja vajadusel suunab edasi.
  • Vajadusel kaasa täiendav tugi
    Kui laps või pere vajab laiemat tuge, saab kaasata noorte heaolu spetsialisti või lastekaitsespetsialisti.
  • Jätka koostööd ja jälgi lapse enesetunnet
    Hoia ühendust lapse, kooli ja spetsialistidega ning jälgi, kas kokkulepitud abi aitab.

❗ Kui laps räägib enesetapust, on ennast vigastanud, ei ole kontaktne või ohustab ennast või teisi, helista 112 või pöördu EMO-sse.

Ärevus muutub murekohaks siis, kui see hakkab piirama lapse igapäevaelu.