Menüü

Laps on kiusatud või kiusab ise

 

  • Räägi lapsega ja kuula
    Vali rahulik hetk ning küsi, mis on juhtunud. Kuula lapse enda kirjeldust ilma süüdistamise ja kiirete järeldusteta. Kui laps kiusab teisi, püüa samuti mõista, mis tema käitumise taga on.
  • Selgita välja, mis toimub
    Uuri, kus ja kui sageli olukorrad aset leiavad, kes on seotud ning kui kaua see on kestnud. Ühekordne konflikt ja korduv kiusamine ei ole sama asi.
  • Võta ühendust kooli või lasteaiaga
    Räägi õpetaja, klassijuhataja või tugispetsialistiga ning anna teada, mida laps on rääkinud või mida oled märganud. Leppige kokku, kuidas olukorda lahendatakse ja kes sellel silma peal hoiab.
  • Leppige kokku edasised tegevused
    Kiusatud laps vajab turvatunnet ja teadmist, kelle poole ta saab pöörduda. Kiusava lapse puhul tuleb seada selged piirid, kuid samal ajal aidata tal mõista oma käitumise mõju ja õppida teistsuguseid viise olukordade lahendamiseks.
  • Jälgi, kas olukord muutub
    Hoia lapse ja kooliga ühendust. Kui kiusamine jätkub või mõjutab lapse vaimset tervist, kooliskäimist või igapäevast toimetulekut, kaasa kooli tugispetsialist, noorte heaolu spetsialist või vajadusel lastekaitsespetsialist.

❗Kui kiusamisega kaasneb vägivald, tõsine ähvardamine või lapse turvalisus on ohus, tuleb sekkuda kohe. Vahetu ohu korral helista 112.

Kiusamise puhul vajavad abi mõlemad – nii laps, keda kiusatakse, kui ka laps, kes kiusab. Eesmärk on kiusamine lõpetada ja mõista, millist tuge lapsed edaspidi vajavad.