MATA - Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning SA Valgamaa Arenguagentuuri kui maakondliku arendusorganisatsiooni (MARO) vahel 2023. aasta suvel peetud dialoogi tulemusena lepiti kokku, et Valga maakonna arengustrateegia 2035+ alusel on maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) programmi raames Valga  maakonnas fookuses kaks teemat:

1. „Valgamaa on kvaliteetse elukeskkonnaga hästi toimiv maakond“, mille raames jagatakse MATA toetus Valga, Tõrva ja Otepää tõmbekeskuste vahel selleks, et kogu maakond saaks ühiselt arendatud ning vahendid jõuaksid kolme piirkonda ühtlaselt.
2. „Valgamaa on atraktiivne ja hea mainega külastuskeskkond“, mille raames planeeritakse MATA raha suunata nii olemasolevasse taristusse investeerimisse (erinevad turismiobjektid) kui ka nn „pehmetele“ tegevustele (info kogumine ja levitamine, turunduse kontseptsiooni väljatöötamine ja turundustegevuste elluviimine jne).

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi käskkirjaga 22.12.2023 nr. 290 kehtestati 2024.a MATA meetme taotlusvooru rahaliseks mahuks Valga maakonnas 360 000 eurot. Valgamaa Arenguagentuuri nõukogu kiitis heaks alljärgnevad projektid:

• Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse olmeruumide rekonstrueerimine

Projekti planeeritav maksumus sh. toetus ja omafin.: kokku 122 000 €, s.h. toetus: 91 500, OF 30 500. Projekt panustab Valga maakonna arengustrateegia 2035+ eesmärgi VALGAMAA ON KVALITEETSE ELUKESKKONNAGA HÄSTI TOIMIV MAAKOND saavutamisesse. .

Projekti eesmärgiks on keskuse pere ja laste sõbraliku avaliku ruumi loomine ning parema ligipääsetavuse tagamine ja keskuse kasutusvõimaluste laiendamine ning sihtrühma suurendamine.  2023. aastal toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 97 erinevat era- või avalikku sündmust. Huvikoolis on avatud 14 erinevat huviringi, kus õpib kokku 248 õpilast. Lisaks laste ning noorte huviringidele, toimetavad ruumide mitmed täiskasvanutele huvitegevust pakkuvad MTÜd. Kultuurikeskus on mitmete suursündmuste eestvedajaks ja korraldajaks: 2023. aastal korraldas kultuurikeskus kolm suurt laata, kus osaled üle 300 müüja nii Eestist, Lätist, kui teistest riikidest. Perioodil 1. jaanuarist kuni 28.veebrarini 2024. aastal on hoonet külastatud 7362 korral.

Projekti sihtrühmaks on Valga valla elanikud, maakonna elanikud, Kagu-Eesti elanikud, samuti Läti Valka elanikud.

Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse arengukava 2021-2025 https://www.riigiteataja.ee/akt/430122020029?leiaKehtiv

• Taheva sanatooriumis ligipääsetavuse tagamine.

Projekti planeeritav maksumus sh. toetus ja omafin: kokku 70 000 €, s.h. toetus: 52 500, OF 17 500 €.  Projekt panustab arengustrateegia eesmärki 1. VALGAMAA ON KVALITEETSE ELUKESKKONNAGA HÄSTI TOIMIV MAAKOND
SA Taheva Sanatooriumi hoonetes alustati hoolekandelise tegevusega juba 1926.a. Seega on tänase sihtasutuse eelkäija ajalooline hooldusasutus, mis  tegutsenud varsti 100 aastat.  SA Taheva Sanatoorium loodi 2004. a. ja tegevust alustati 2005.a. alguses. Tänasel päeval osutatakse sihtasutuses järgmisi teenuseid: üldhooldusteenus 60 kohta, ööpäevaringne erihooldusteenus 10 kohta, kogukonnas elamise teenus 8 kohta, igapäevaelu toetamise teenus 10 kohta, toetatud elamise teenus 10 kohta, asenduskoduteenus 7 teenuse saajat. Sihtasutuses osutatakse erinevaid teenuseid sajale inimesele.

SA Taheva Sanatooriumi hoonete kompleksis asub peamaja ( Sanatooriumi 7, Tsirgumäe küla, Valga vald, Valgamaa), mis on ajalooliselt olnud Taheva mõisa valitsejamaja. Suurem hoone renoveerimine toimus 2009. aastal, kus ehitati välja ka liftišaht kahe korruse vahel. Hetkel asub peamajas köök, söögisaal, kontor, pesumaja, saun ja  üldhooldekodu. Üldhooldekodu asub esimesel ja teisel korrusel. I korrusel elavad kliendid, kes on liikumisraskustega ja voodipõhised ja II korrusel elavad kliendid, kes suudavad ise liikuda. II korrusel on hetkel tühjad vabad ruumid (endised asenduskodu ruumid), kus oleks võimalik osutada üldhooldusteenust voodipõhistele klientidele, kuid suureks takistuseks on liikumine kahe korruse vahel ehk lifti puudumine. Lifti olemasolul on võimalik osutada peamaja II korrusel vabades ruumides üldhooldusteenust dementsuse sündroomiga klientidele. Dementsuse sündroomiga klientidele ei jätku üldhooldusteenuse kohti terves Eesti Vabariigis ja spetsiaalsete teenuskohtade järgi dementsetele klientidele on väga suur nõudlus. II korrusele on võimalik sisustada kuni 20 kohta dementsuse all kanntavatele inimestele, kui on tagatud ligipääsetavus liftiga.  Oluline on siinjuures hinnanguliselt 8 uue töökoha loomine, mis kaasneks dementsetele mõeldud üldhooldusteenuse lisandumisega.  SA-s Taheva Sanatoorium osutatakse teenust klientidele, kes pärinevad üle Eesti. Projekti tulemusena on Taheva sanatooriumi peamajja projekteeritud ning paigaldatud lift, mis tagab ligipääsetavuse 2. korrusele ning annab võimaluse laiendada pakutavaid üldhooldusteenuseid.

• Tõrva Vanamõisa järve hüppetorni rekonstrueerimine

Projekti planeeritav maksumus sh. toetus ja omafin – 144 000 eurot, toetuse osa 108 000 eurot, omafin 36 000 eurot . Projekt panustab maakonna arengustrateegia eesmärgi „Valgamaa on atraktiivne ja hea mainega külastuskeskkond“ saavutamisesse.

Tõrva sai Eesti Vabariigi otsusega ametliku suvituslinna staatuse juba 1937. aastal. Tõrva on hinnatud suvituskoht ka praegu ning suveperioodil leiavad siia tee külastajad lähemalt ja kaugemalt ning selleks on ka mitmeid põhjuseid. Üks olulisemaid sümboleid ning maamärke suvituslinnas on Vanamõisa järves asuv Baltimaade kõrgeim vettehüppetorn, mille kõrgus on ligikaudu 11 meetrit. Esimene hüppetorn rajati Vanamõisa järve äärde juba 1950ndatel ning seega mäletavad mitmed põlvkonnad legendaarset hüppetorni ning Tõrvas veedetud toredaid suvesid. Praeguse hüppetorni puitkonstruktsioon on kahjuks amortiseerunud. Mitmeid eelnevaid aastaid järjest on enne suvehooaja algust torni remonditud ning kulunud detaile asendatud, kuid selline tegevus ei ole jätkusuutlik ning paraku on torn muutumas ohtlikuks ning seega ka kasutuskõlbmatuks. Kuna Valga Maakonna arengustrateegias on võrdselt olulisena välja toodud eelkõige kogukonnale suunatud aktiivne noorsootöö, huvitegevus ning spordi- ja kultuurielu ning Valgamaa külastatavuse suurendamine, on ühe olulisima maamärgi - Vanamõisa hüppetorni - jätkupidev olemasolu olulise mõjuga kogu Valgamaa arengule.

Projekti eesmärgiks on Vanamõisa hüppetorni rekonstrueerimine. Projekti tulemusena asendatakse olemasolev amortiseerunud puitkonstruktsioonil loodud hüppetorn metallkonstruktsioonil hüppetorniga, mis tagab torni eeldatava kasutusea 50 aastaks.

Projekt on olulise mõjuga kogu Valga maakonna elanikkonnale kui ka turismi-piirkonnale. Sihtrühmaks on  Tõrva valla ning Valga maakonna elanikud, turistid Eesti siseselt kui ka kaugemalt, eelkõige lähedalasuvast naaberriigist Lätist.

• Pühajärve rannapargi arendamine puhkealaks ja esinemispaigaks (V etapp)

Projekti planeeritav maksumus: toetus 108 000 eurot , omafinantseering 36 000. Projekt panustab maakonna arengustrateegia eesmärgi „Valgamaa on atraktiivne ja hea mainega külastuskeskkond“ saavutamisesse.

Otepää Vallavalitsus on arendanud Pühajärve rannaparki mitmes etapis alates 2021. aastast. Tänaseks on eelnevalt teostatud tööde käigus likvideeritud amortiseerunud laululava, renoveeritud pargivalgustus, rajatud uus pingistik ja trepid ning kivisillutisega tantsuplats. 2023. aasta suvel lammutati vana ujumissild ja ehitati uus, päevitamisalal asendati vana liiv uuega, rajati rannavõrkpalliplatsid uude kohta, ehitati päikeseterrass ja murukattega piknikuala, lastele ehitati uus ronila, rajati kolm uut varjualust pikniku pidamiseks, paigaldati uued riietuskabiinid, pingid, rattahoidjad ja prügikastid. 2024. aasta kevadel rekonstrueeritakse rannahoonesisene elektrisüsteem, et tagada ohutus ja süsteemi vastavus kaasaja nõuetele ja rajatakse uuele ujumissillale elektriühendus, et sild valgustada ja talvel ühendada kompressor, et saaks taliujujatele ujumiseks vajaliku ala jääst vaba hoida.

Rannapargis on aga siiski teostada töid, et muuta keskkond veelgi meeldivamaks, parandada pakutavate teenuste kvaliteeti ja tagada külastajatele kaasaegsed ja mõnusad võimalused vaba aja veetmiseks.

Pühajärve rand ja rannapark on üks olulisemaid ja kaunimaid puhke- ja väliürituste läbiviimise kohti Lõuna-Eestis. Pargis toimuvad mitmed populaarsed kontserdid rahvusvaheliste artistide osavõtul, teatrietendused ja tantsupeod. Rand on suviti rannapuhkuse meelispaigaks ning aastaringselt naudivad looduses liikumist nii kohalikud elanikud kui Valgamaad külastavad turistid.

Projekti eesmärk on parandada Pühajärve rannapargi mainet ja suurendada veelgi külastajate arvu. Eelnevate tööde käigus on loodud mõnusad võimalused rannas puhkamiseks (korrastatud päevitamisala, uuendatud lastepark, päikeseterrass ja piknikualad, uus ujumissild, mugavam invatee järve, kaasaegne elektrisüsteem ja valgustus rannahoones ja -sillal) ja vaba aja veetmiseks.

Kõige suuremaid investeeringuid vajab rannahoone, mis on keskne koht rannas ja mis teenindab nii igapäevakülalisi kui ka suurürituste ajal Pühajärve rannaparki külastavaid inimesi. Projekti tulemusena rekonstrueeritakse ja kaasajastatakse tualettruumide hooneosa, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rajamine võimaldab korraldada avalikke üritusi ka hooajavälisel ajal ja parandab elementaarseid tingimusi ruumides, mida kasutavad rannavalve ja taliujujad ning mida on võimalik rakendada ka kaugtöökohana, täiendav välisvalgustus muudab treppidel ja pargis liikumise ohutumaks, välimööbel päikeseterrassil võimaldab nautida Pühajärve ilu ja päikeseloojanguid. Investeeringud muudavad Pühajärve rannapargi terviklikult atraktiivseks vaba aja veetmise ja puhkepaigaks.   Projekti elluviimisest saavad otsest kasu Pühajärve rannapargi ja rannaala külastajad, kes tulevad nautima kaunist Pühajärve ja korrastatud randa mitte ainult Valga maakonnast, vaid ka üle kogu Eesti ja välismaalt, millest tulenevalt suureneb tulubaas kogu piirkonnas. Pühajärve rannapargi ja seal asuva rannahoone korrastamise ja uuendamise tulemusena saab kuvand Valgamaast kui kauni looduse ja kvaliteetse elukeskkonnaga paigast veelgi laiemalt tuntuks ja tõuseb maakonna maine.  Pühajärve rannas osutatavate teenuste kvaliteet on viimaste aastatega paranenud oluliselt ja paraneb veelgi planeeritava projekti elluviimisega. Valgustatud park, sh sild, loob turvalise tunde rannas viibijatele ka pimedal ajal, väga oluline on see talisupluse harrastajatele, kelle arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Uus sild ja võimalus suurem ala jääst vaba hoida loob ka eeldused talisuplusvõistluste korraldamiseks Pühajärvel. Rekonstrueeritud elektrisüsteem rannahoones võimaldab pakkuda kohviku külastajatele suuremas valikus sööke - jooke, mis tõstab teenuse taset ja suurendab külastajate arvu.

Rannahoones asuvate tualettruumide ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega parandatakse elementaarsed tingimused hoones ning see võimaldab korraldada avalikke üritusi ka suvitushooaja välisel ajal.

Rannas ja selle lähiümbruses pakuvad teenust peale kohviku veel paadilaenutus ja SUP-laua laenutus, OÜ Loodusturism, mitmed majutus- ja toitlustusettevõtted, kes kõik saavad kasu külastajate arvu suurenemist nii majanduslikult kui ka läbi täiendavate suvehooajal loodavate töökohtade.

Projekti elluviimise tulemusena saavad sellest kasu kõik inimesed (nii kohalikud elanikud kui ka Valgamaa külalised), kes kasutavad parki kas kultuurisündmuste külastamiseks, puhkamiseks või sportimiseks. Pühajärve randa külastab puhkuste perioodil ca 750 inimest päevas, tipphetkedel ulatub külastajate arv ca 2000 inimeseni päevas.