Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen. Tänaseks on skulptoril valmis saanud üks täismõõdus bareljeefi kipskavand. Skulptor on alustanud töö kivisse raiumist.

Kokku valmib kaks bareljeefi, mis paigaldatakse Otepää Maarja kirikumüüri piirdepostidele. Ühel bareljeefil on kujutatud sini-must-valge rahvuslipu toomist Otepääle, teisel öölaulupidu, kui Eesti taasiseseisvumise sümbolit. Bareljeefid avatakse selle aasta novembrikuus.

Otepääl pühitseti 1884. aastal esimene sini-must-valge rahvuslipp. Eesti lipuloole pühendatud bareljeef toob veelgi esile Otepää linnaruumis seda nn. lipupealinnaks olemist. Pastoraadi kompleks lipumuuseumi, Jakob Hurda monumendi ning Otepää kirik 1934.aastast pärit ja uute bareljeefidega moodustavad ühtse terviku. Kogu Otepää kõneleb sini-must-valge ajaloost.

1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua,  otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi. Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamisel Otepääl tehti teatavaks võidutöö autor.

Lisaks Otepää kiriku seintel olevatele bareljeefidele on Otepää pastoraadis Eesti lipu tuba, mida on plaanis koostöös partneritega välja arendada Eesti Lipu Keskuseks, et Eesti lipulugu oleks väärikalt eksponeeritud.

Eesti lipu ajaloost:
Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas,  päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas, seletades piiblisalmi najal, et nõnda nagu kepp muutus maoks, kui Aaron selle maha viskas, muutub mahavisatud truudusetõotus hädaohtlikuks truuduse murdjale enesele. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja-õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse.

Allikas: eestilipp.err.ee

Fotol: Gea Sibola Hansen, foto: erakogu